Hingamise tähtsusest ainete vahetuses ümbritseva atmosfääriga.
Hingamisе tähtsusеst ainete vahetusеs ümbritseva atmosfääriigа .
t1] Hingamine - see on elu teisendsõna ja lahutamatu tunnus. Рäеvа jooksul sööb inimene ligikaudu 1,24 kg toitui, joob 2liitrit vett ja hingab sisse üle 9 kg õhku (rohkem kui 10 000 liitrit).
Hingamine - see on protsesside kogum, mis tagab organismi varustamise hapnikuga ja süsihappegaasi eritumise -rahuolekus tarvitab organism 1 minutis 250 - 300 ml O2 ja eritab samal ajal 20O - 250 ml CO2. Intensiivse fiüüisilise tegevuse kоrrаl suureneb hapnikuvajadus oluliselt ja maksimaalne hapniku tarvitus ulatub kбgtreenitud inimeste korral kuni б - 7 liitrini/min.
Kopsude struktuurne ehitus lооb soodsad tingimused gaasivahetuseks :
kummagi kopsu hingamistsoonis оп ligi 300 miljonit alveooli ja ligikaudu sama arv kapillaare, ühe kopsu pindala on 40 - 140 m2, kusjuures aerohematogeense bаrjäärii paksus moodustab vaid 0,3 - 1,,2 mikromeetrit.
Kopsud on võimsad õhus leiduvate ainete neelajad
Lisaks hapnikule tungivad kopsude kaudu verre kбige mitmekesisemad bioloogiliselt aktiivsed ained (aerovitamiinid). Ei оle juhus, et sama toimemehhanism leiab laialdast kasutamist sõjatööstuses : praktiliselt kõik mürkained ja paljud sõjalise suunitlusega auru ning aerosoolide kujul eksisteerivad mürgid tungivad hingamiselundite kaudu kiiresti organismi, ning just see sissetungitee on tunnistatud kõige ohtlikumaks.
Juba nina_ ja neelukoobastes võib toimuda sinna sattunud lenduvate ainete imendumine, kuid peamiseks imendumise kohaks enamikule
aerogeensetele (õhus lahustunud) ainetele on kopsude alveolaarkapillaarne pind. Alveoolid on seestpoolt vooderdatud erakordselt реепе epiteelkoe pideva kihiga, mis asub struktuuri mitteomaval basaal(alus)membraanil, mis on ühine kahele kбrvuti asuvale alveoolile. Alveooli õhkujuhtiv osa on kaetud vooderdava kompleksiga, mis koosneb kahest kihist : muikoidne ja lipiidne kile. Kopsupinna suur pind (-150 m2) võimaldab ainete kiiret jõudmist verre, kuid nende kiire jaotumine organitesse ja süisteemidesse ning ruttu saabuv toime on suurelt osalt seotud sellega, et nende molekulid tungivad kiireimal moell väiksesse vereringesse ja satuvad maksabarjäärist möödudеs suure vereringe veresoontesse.
Olenevalt aerogeensete ainete füüsikalisest seisundist (edasist vaata aerovitamiinide tekstist) on vеrе külastamise mehhanismid kopsu alveoolidest tulevate aerovitamiinidega erinevad. On tuntud palju aerovitamiine, millede absorbtsioon tungimisel organismi hingamisteede kaudu toimub samade seaduste alusel. Teatud kindla kontsentratsiooni sissehingamisel toimub organismi,,külastumine". See väljendub selles, et aerovitamiinide absorbtsioon sissehingatavast õhust väheneb pikkamisi tasemeni, mil aine kontsentratsioon sisse- ja vёljahingatavas õhus lбpuks ühtlustub.
Aerosoolid - ainete tarnevahend organismi
-Aerosoolide pihustudes tungivad nad koos sissehingataya ´õhugа hingamisteedesse. Suurtest aerosooli osakestest (diameetriga kuni 1 0 mikromeetrit) peetub 80 - 90 % ülemistes hingamisteedes, alveoolidesse jõuаЬb 70 - 90 % osakestest diameetriga 1- 2 mikromeetrit ja veelgi väiksemaid. Mittelahustuvad hingamisteedesse sattunud osakesed eemaldatakse rögaga, samal ajal kui lahustuvad aerosoolid võivаd imenduda kogu hingamisteede pinnal. Osa nendest ainetest satub koos spljega makku.
