Peatehnoloogi veerg
 
 
Interneti teel saabunud küsimused:
 
Miks kinnitatakse, et MIRRA kosmeetika ei ole hormonaalne, kui ta ometi sisaldab fütoöstrogeenidest koosnevaid taimi ja kalade marja ning niiska?
Kasutan juba terve aasta teie tooteid, kuid kuulsin alles hiljuti, et see sisaldab hormoone. Ja seoses sellega ei ole reklaami, kuna meie maal (Venemaal) on keelatud selliste vahendite kasutamine. On see siis nii? Või on see vaid muude kampaaniatega kaasnev provokatsioon.
 
Hormoonid ja fütoöstrogeenid
 
1. Mida kujutavad enesest üleüldse hormoonid? Lihtsustatult öeldes on hormoonid organismi poolt toodetavad (peamiselt sisenõristusnäärmete poolt) keemilised signaalained, mille kaudu mõjutatakse teisi keha piirkondi. Kõik hormoonid realiseerivad oma toimet organismile spetsiaalsete retseptide kaudu, millega nad seonduvad. Sugu-hormoonid, millega on seotud tekkinud segadus, kuuluvad steroidide klassi (andro-geenid, progestiinid ja östrogeenid). Nende tüüpilisteks esindajateks on: testosteroon, DHEA (dihüdroepiandrosteroon), progesteroon ja östradiool.
 
2. Nüüd lähemalt taimede hormoonidest. Taime kasv ja arenemine kujutab enesest suurt hulka keerulisi taimsete hormoonide poolt kontrollitavaid bioloogilisi protsesse. Et mitte ajada neid segi loomade ja inimese hormoonidega, tavatsetakse taimseid hormoone nimetada fütohormoonideks. Need on taimede poolt toodetud madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Nad reguleerivad taimede elutegevuse paljusid protsesse: seemnete idanemist, kudede ja organite diferentseerumist (nende muutumist erisugusteks), õitsemist, viljade valmimist. Erinevalt loomadest ei ole taimedel spetsiaalseid hormoone sünteesivaid organeid. Viis peamist fütohormoonide klassi on: auksiinid, gibberelliinid, tsütokiinid, abstsiishappe derivaadid (abstsisiinid) ja etüleen. Mitte ükski nende klasside ühenditest ei kujuta enesest ei östrogeeni ega östrogeenisarnast ainet ning ei avalda inimorganismile hormoonisarnast toimet.
 
3. Niisiis jõudsime fütoöstrogeenideni. Peamine on see, et fütoöstrogeenidel ei ole mitte midagi ühist fütohormoonidega. Fütoöstrogeenne aktiivsus on flavonoidide klassi ainetel:
 
a) steroidse iseloomuga hüdrofoobsed ained: sitosteroon; kampesterool; sojaõli, nisuidude, lina, granaadi ja datli stigmasterool;
 
b) hüdrofiilsed fenooliühendid: halkoonid, flavoonid, flavonoonid, isoflavoonid. Näiteks võtame isoflavoonid, sest just nemad tingivad paljus bioaktiivse lisandi MIRRA-EVA toime tulemuslikkuse. Enamtuntud isoflavoonid – venisteiin (ristikhein ja soja), biohaniin ja formononetiin (ristik), daidzein (soja) – on fütoöstrogeenid (ehk fenoolsed östrogeenid). Tõepoolest on daidzeini geomeetriline struktuur võrreldav 17-östradiooliga, seetõttu võib ta olla kohandatav selle hormooni retseptoriga. Östrogeenne retseptor on võimeline kontakteeruma paljude ühenditega, milliste struktuur on ligilähedane östrogeenidele. Kuid kui lugeda steroidsete hormoonide aktiivsuseks 100 %, siis fütoöstrogeenid on selles suhtes oluliselt nõrgemad  nende aktiivsus on kõigest 0,005 – 2 %.
 
Mida tähtsat on veel öelda? Organismi vananedes väheneb mitte ainult tema enda suguhormoonide, vaid ka steroidsete retseptorite süntees. Seepärast võib fütoöstro-geenide-isoflavonoidide mõju organismile vananedes vaid suureneda. Ja veel: ei tohi unustada flavonoidide ja eriti just isoflavonidide võimsat antioksüdantset toimet, tänu millele suudetakse suurel määral ära hoida lipiidide, näiteks skvaleeni, hapendamist. Sellisel moel kaitsevad isoflavonoidid skvaleeni „normaalset“ muutumist steroidsete (sugu-) hormoonide eelkäijaks inimorganismis.
 
 
Teeme kokkuvõtte.
 
Fütoöstrogeenide östrogeenseid omadusi ei saa mingil juhul vaadelda vahendina, mis asendab östrogeene – steroidseid hormoone. Ometi on nad võimelised vähendama va-nanemiseprotsessi toimet, k.a. naha kvaliteedi parendamine ja osteoporoosi arenemise aja edasilükkamine. Traditsioonilises indoneesia ja hiina fütofarmaatsias ning ajurve-dalises meditsiinis leiavad oalised kultuurid laialdast kasutamist osteoporoosi ära-hoidmiseks. On olemas andmeid selle kohta, et soja dieet vähendab kuumahoogusid 45 %, et isoflavoonid mõjutavad plasma lipiidide profiili, vähendades südamevere-soonkonna haiguste riski.
 
4. Hormoonide olemasolust meie kalamarja ja tema koostisosi /näiteks tuuraliste kalade marja soli (geeli eelastet)/ sisaldavates toodetes räägivad vaid kadestajad ja konkurendid. Selle küsimusega on kõik väga lihtne. Asja iva on selles, et me ostame spetsialiseeritud kalakasvatuse majanditest mitteviljastatud kalamarja. Kuid hormoonid hakkavad tekkima alles rakkude intensiivse paljunemise, kudede ja organite diferentseerumise (eristumise) staadiumis. Lihtsamalt väljendudes – kui kalamarja sees on juba hoogsalt arenemas uus loode. Aga DNH-d (desoksüribonukleiinhapet) saame me esiteks kalade niisast, milles ei ole hormonaalse iseloomuga aineid, teiseks sadestame me seda soolana – nii nagu paljusid harilikke happeid. Isegi kui oletada (teoreetiliselt) mingite hormoonide olemasolu, siis nad koos DNH-ga lihtsalt ei eraldu.
 
 
Kasutatud materjalid:
•    В.Деменко, Ю.Степанова. Фитоэстрогены и фитогормоны – понятия нетож-дественные /Сырье и упаковка, 9 (28)/.
•    А.Марголина. Фитогормоны – угроза или панацея? /с сайта Врач-косметолог.ru/.
•    Э.Бранд-Гарнис, П.Ван Дансик. Флавонойды в косметике /Косметика и меди-цина, 5/ 2001.
•    A.Golubkov, meditsiiniteaduste kandidaat