Bakteriofaage sisaldava preparaadi kasutamine parodondi põletikuliste haiguste ravis HIV-viiruse kandjatel.
 
 
Kuupäev : 11.10.2010. Alajaotused: Teaduslikud artiklid. Uuendused.
 
Kudrjavtseva A.V., Kasarina L.N., Tšubatova S.A.
 
Nižegorodski Riiklik Meditsiiniakadeemia
 
ЗАО (Kinnine Aktsionääride Ühing) „MIRRA-M“.

 
Stomatoloogilise staatuse uuringutega 38-l HIV-viiruse kandjal tehti kindlaks, et neist 61% põeb mitmesuguseid parodondi põletikulisi haigusi, mille aluseks on haigete immunodefitsiitne seisund, mis soodustab igemevao massilist koloniseeimist mitmesuguste mikroorganismidega, millistest enamik on parodontopatogeensed (parodondi haigusi tekitavad) ja on seejuures märkimisväärselt vastupidavad antibiootikumide toimele.

 
Rakendades igemetele lokaalset ravi geelilisel alusel valmistatud faagipreparaadiga võimaldas see lühiajaline ravikuur parendada parodondi subjektiivseid ja objektiivseid näitajaid: suurendada hügieeni taset, vähendada RMA ja veritsust, vabastada haige igemevagu bakterite üliküllusest 80% juhtudest, sealhulgas vähendada Candida liiki seente leidumist 50% võrra.

 
Sel viisil osutub geelilisel alusel valmistatud faagipreparaadi kasutamine parodontopatoloogias, eriti veel mittetraumaatilise ja kahjutu kasutamise viisina, sellise raske haigete kontingendi korral, kui on HIV-positiivsed, vägagi perspektiivseks.

 
Teatavast moodustavad HIV-infitseeritud haiged stomatoloogias erilise kontingendi. HIV-kandlusest tingitud sügav immunodefitsiit ja sellega kaasnev oportunistlike infektsioonide pressing massilise antibiootikumide ning muude kemoteraapiliste preparaatide kasutamise foonil teeb parodondi põletikuliste haiguste ravimise sellel haigete kontingendil keerulisemaks. Samal ajal on leidnud kinnitust parodondi põletikuliste haiguste lai levik AIDS´i korral just gingiviidi ja parodontiidina, mis viimastel aastatel on saanud oma spetsiifilise märgistuse: vastavalt lineaarne gingiviitne erüteem ja nekrootiseeruv haavandiline pa-rodontiit (NUP), [1]. NUP-i spetsiifilist arenemist AIDS´i korral võib vaadelda kui ühte esimestest avalduvatest sümptomitest, mis eelneb AIDS´i kliinilisele manifesteerumisele [2].

 
Samaaegselt ei ole mingit kahtlust selles, et HIV-positiivsed haiged vajavad samuti kaasaegset ja adekvaatset stomatoloogilist abi. Ometi on antud kategooria haigete ravimisel olemas teatud raskusi, milliseid tingivad omakorda piirangud teatud traditsiooniliste stomatoloogilises praktikas rakendatavate manipulatsioonide läbiviimises parodondi krooniliste põletikuliste haiguste korral (aerosoolset toimet kaasav professionaalne hügieen, küretaaž, limaskesta lapi operatsioon, AIRFLOW hambapuhastamise pulber) meditsiinipersonali võimaliku nakatumise vältimiseks. Käesolevas olukorras on muutunud äärmiselt aktuaalseks uute, epidemioloogiliselt õigustatud, terapeutiliselt toimivate vahendite otsimine, mis ei avalda kõrvaltoimet HIV-infitseeritud haigete organismile.

 
Üheks selliseks kaasaegseks ravivahendiks on geelilisel alusel olev faage sisaldav preparaat, mis on töötatud välja 1999.a. Venemaa kompanii „Mirra-M“ spetsialistide poolt. Preparaadi aktiivseks algmeks on peamiste parodontogeenide (tekitajate) suhtes spetsiifiliste faagide kompleks koos põletikuvastaste taimede ekstraktidega. Trükis on juba ilmunud esimeste preparaadi kasutamiste tulemuste kokkuvõtted parodontoloogias, mis tunnistavad preparaadi kõrget toimivust ja perspektiivsust [3,4].

 
Meie töö eesmärgiks oli tundma õppida selle uue geelilisel alusel faage sisaldava preparaadi toimet ravimaks parodondi põletikulisi haigusi HIV-infitseeritutel. Seoses sellega tehti eelnevalt kindlaks 38 HIV-viirusekandja (II B ja III A staadiumid) stomatoloogiline staatus, kes saabusid Nižni-Novgorodi linna Nakkushaigla statsionaari septembrist-novembrini 2001.a. Praktiliselt kõik nad olid narkomaanid (96 %), kes kannatasid rea kaasnevate haiguste käes, nagu se-da on A, B ja C hepatiit, toksiline hepatiit, maksa tsirroos, herpes, kopsupõletik, õlavarre flegmoon, pankreatiit, 12-sõrmiksoole haavandtõbi jm.

 
Parodondi kliiniline uuring seisnes mitme parameetri kindlakstegemises [5]. Suuõõne hügieeniline seisund määrati kindlaks Green-Vermilion´i meetodil. Igemepõletiku staadiumi hinnati igemevao veritsuse intensiivsuse alusel. Määrati papillaarmarginaalalveolaarne ja RUSSEL´i indeksid, lisaks nendele veel CPTIN (parodondi haigestumise ravi vajalikkuse näitaja). Hammaste liikuvus ja nende nihkumise aste tehti kindlaks Mülleri skaala järele.

 
Uuringute tulemusena diagnoositi 38-st HIV-positiivsest haigest 23-l (61%) Rahvusvahelise Tervishoiu Organisatsiooni (1989.a.) klassifikatsiooni alusel parodondi põletikuline haigus [6]. Neist 12-l (52%) diagnoositi keskmise raskusega krooniline katarraalne gingiviit (igemepõletik), 11-l (48%) – kerge ja keskmine kroonilise parodontiidi vorm. Seejuures oli suurem osa haigetest (65%) noored inimesed vanuses 19 – 25 eluaastat. Tehti kindlaks, et kõik parodondi põletikuliste protsessidega haiged vajasid suuhügieeni korrektsiooni ja parodondi ravi.

 
Analüüsiti igemetaskute sisaldise bakterioloogilist koostist, selleks kultiveeriti (kasvatati) kogutud proovid toitesöötmetel ja seejärel identifitseeriti kasvanud puhaskultuurid kuni soo ja liigini. Mõned kasvanud kultuuridest, kes hinnati olevat parodontopatogeensed (haigustekitavad), tegid läbi tundlikkuse testi antibiootikumide suhtes paberdiskide meetodil.

 
Kõikidele haigetele tehti ettepanek viia läbi hügieeniliste harjumuste õppus, et õppida ära hammaste ratsionaalne ja kontrollitav puhastamine, lokaalse põletikuvastase ravina määrati geelilise faage sisaldava preparaadi aplikatsioon 10-15 minutiks 7 päeva jooksul. Teostatud ravi tulemuslikkuse hindamiseks tehti haigetele pärast ravi lõppu uus uuring eelpoolmainitud meetoditega.

 
Igemevedeliku bakterioloogilise analüüsi tulemusena 23 parodondi patoloogiaga haigel isoleeriti 59 mikroorganismide kultuuri, mille hulgast 68% olid aeroobid ja fakultatiivsed (vabatahtlikud) anaeroobid ning 32% - obligaatsed (tingimatud) anaeroobid. Mikroobset maastikku iseloomustas suur mitmekesisus : identi-fitseeriti 16 eri liigi esindajaid, suure osa millest moodustasid seened Candida liigist (20%) ja anaeroobsed gram-negatiivsed kokkid liigist Veillonella (17%). Streptococcus ja Enterococcus liikide esindajad moodustasid 15%, E. coli, Cytrobacter freundi ja anaeroobsed gram-positiivsed hemolüütilised kepikesed moodustasid 7-8%. Identifitseeriti ka St. epidermidis (3%), Pr. vulgaris (3%). Ühe kultuuriga olid esindatud liigid: Moraxella, Neisseria, Corynebacterium, Enterobacter agglomerans, St. saprophyticus, Klebsiella pneumoonia, Actino-myces naeslundii, Actinomyces israelii.

 
Enamikule haigetest olid iseloomulikud igemevao mikstinfektsioonid (segainfektsioonid), milles olid ülekaalus Candida liiki seened (52% haigetest) ja Veillonella liiki bakterid (43% haigetest).

 
Eraldatud mikroobide tundlikkuse määramise tulemused antibiootikumide suhtes on toodud ära alljärgnevas tabelis nr. 1.

 
Tabel nr. 1. Mikroorganismide kultuuride tundlikkuse määramine antibiootikumide suhtes.
 
 
           Kasvu peetuse tsoon (mm).  
          Antibiootikumid      
Jrk. 
nr.     Kultuuri  
nimi       Strep-to-mü-tsiin    Tetra-
tsük-
liin      Polü-
mük-
siin 
     Levo-
müt-
se-
tiin     Peni-
tsil-
liin     Erütro-
müt-
siin
 1    Staphylococcus epidermidis-1      34     23     0    30      0    14 
 2    Staphylococcus epidermidis-2      0    10      19     16     0     13
3    Staphylococcus saprophyticus      0    34      24     0     25     0
4     E. coli-1                                
 5     E. coli-2    0     11     20     0     0     0 
 6     Moraxella spp.     0     0     0     0     0    0 
7     Pr. vulgaris    20      18     17     0    0      0

  
Nagu tabelist näha, olid igemevaost eraldatud ja võimalikeks haigustekitajateks arvatud mikroorganismid enamiku katsetatud antibiootikumide suhtes suures osas tundetud. See kinnitab tõsiasja, et parodondi põletikuliste haiguste ravimisele antibiootikumidega peab eelnema mikroobide kultuuride eelnev kindlaksmääramine, mis kujutab enesest antud juhul küllaltki keerulist protseduuri. Alternatiivseks ravimeetodiks peab olema laia toimespektriga kompleks-preparaadid, milliseks ongi just meie poolt uuritav faage sisaldav preparaat.

 
Igemevao sisaldise bakterioloogiline uuring pärast ravikuuri faagipreparaadiga andis pildi järsult muutunud situatsioonist: 14-l haigel (61%) osutusid külvid steriilseteks, s.t. et nii aeroobne kui anaeroobne floora puudus hoopiski. Seeni liigist Candida leiti külvides 4-l haigel (17%), nii nagu neid leiti ka esimeses uuringus. Ühe esmases uuringus mitteesinenud kultuuri kasv tuvastati pärast ravikuuri 3-l haigel järgmiselt: Actinomyces naesbindii, Bacteroides distasonis ja anaeroobne spoore mittemoodustav gram-positiivne kepike. Veel ühel haigel ei olnud jälgitav mikroobse maastiku muutust ravi käigus: tal avastati Klebsiella pneumooniae ja Candida, samuti kui enne ravikuuri. Ühe haige külvid olid ste-riilsed nii enne kui pärast ravi.

 
Läbiviidud uurimistööga on seega tuvastatud, et HIV-kandluse tekitatud immu-nodefitsiitse seisundi tekkimine soodustab igemevoldi massilist koloniseerimist kõige erinevamate mikroorganismidega, enamik nendest tingib patoloogiliste protsesside arenemise parodondis.

 
Kõige sagedamini avastatakse nendel haigetel seeni liigist Candida ja anaeroobseid gram-negatiivseid kokke liigist Veillonella. Parodontopatogeensed haigustekitavad bakterid on enamvastupidavad antibiootikumidele. Nädalapikkune ravikuur geelilisel alusel faage sisaldava preparaadiga võimaldas vabastada igemevagu bakteriaalsest ülekülvamisest 80% haigetel, kusjuures Candida liigi pärmiseente leid vähenes 50%. Kõikidel haigetel oli pärast ravi täheldatav nii subjektiivne kui objektiivne parenemine: muutus paremaks hügieeni tase, vähenes RMA ja veritsuse indeks. Meie arvamus on, et geelilisel alusel faagipreparaat on üsna perspektiivne selliste keeruliste haigete ravis, kui seda on HIV-viiruse kandjad, kuid samuti on ta mõeldud ka laiemaks kasutamiseks muus stomatoloogilises praktikas.

 
KIRJANDUS

 
1.Wilson T.G., Kornman K.S. Fundamentals of periodontics. Tokio, Quintessence Pu blishing Co. 1996, p. 564.

 
2.Glick M. et al. Necrotizing ulcerative periodontis: A marker for immune de-ters ioratiohn and predictor for diagnoosis of AIDS//J.Pariodontal. 1994, v.65, p.393-397.

 
3.Михайлова Е. Г. Новые препараты для профилактики и лечения воспалительных заболеваний пародонта. Автореф. дисс. канд. мед. наук. М., 2000, 16 с.

 
4.Чубатова С.А., Желудева И.В., Михайлова Е. Г. Бактериофаги и липосомы в пародонтологии. Книга 1. М. : Н.Новгород, 2001, 74 с.

 
5. Кузьмина Э. М., Смирнова Т. А., Васина С.А. и др. Критерии оценки состояния полости рта и эффективности различных средств профилактики стоматологчесих заболеваний. Методические рекомендации. М., 1996, 37 с.

 
6.ВОЗ. Стоматологическое обследование. Основные методы. Женева, 1989, 60 с.