Õhu mikrofloora. Õhu sanitaar-mikrobioloogiline uurimine. Õbu sanitar-mikrobioloogilise uurimise peamiseks ülesandeks on nii õhustiku hügieeniline ja epidemioloogiline hinnang kui ka meetmete kompleksi väljatöötamine, mis оп suunatud nakkushaiguste tekitajate `õhukaudse edasikandumise ärahoidele. Olenevalt püstitatud ülesandest määratakse kinniste ruumide sanitaarse seisundi uurimisel kindlaks üldine mikroobide аrv jа spetsiifiliste haigustekitavate mikroobide olemasolu (staftlokokkid, @,- ja B-hemolüütitilised streptokokkid, mis on inimese nina-neelu mikroobse nakatumise näitajad). Seoses biotehnoloogilise tööstuse arenemisega, mis kasutab bioaktiivsete ainete toomiseks mitmesuguseid mikroorganisme, on oluliselt suurenenud oht suurte mikroоbide kontsentratsioonide välaviskamiseks atmo sfääri, milliste hulgas võvаd olla ka geneetiliselt muundatud mikroobitüübid. Seejuures sisaldab mбпiпgаtе ainete tootmistehnoloogia mikroorganismide perioodilist väljutamist. Selle valguses omandab atmosfääri бhu mikroobse sisalduse määramine j а biotehnoloogiliste ettevбtete vёljavisete kahjutustamise kontroll erilise aktuaalsuse.
Õhu mikrofloora
t1] Obu mikroobne saastatus allub aerobioloogia seadustele ja seetõttu оп tal ebapüsiv ning lokaalne (kohalik) iseloom. Õhu mikrofloora oleneb proovi võtmise kohast ja ajast. Suvel on õhu mikroobne külv kordades suurem kui talvel. Eriti suur on atmosfäärse õhu külastatus mikroobidega suurlinnade kohal. Atmosfäärse õhu ja eluruumide õhu mikrofloora оп erinev.
Atmosfäärse õhu mikrofloora.
Atmosfäärses õhus leitakse stafiilokokke ja streptokokke vaid 3,7% oh õhuproovidest, mis on võetud inimeste 
suurtes kogunemisekohtades. Mikroorganismide hulgas domineerivad pinnases leiduvad liigid. Atmosftäärses õhus leidub рeаmisеlt З gruppi mikroorganisme : , *Paikesepaistelistel päevadel moodustavad pigmente (värvaineid) moodustavad kokkid 70-80 % kogu floorast (рigmeпt kaitseb baktereid pёikesekiirituse eest). , *Pinnases sisalduvad spoore moodustavad ja miidabakterid. Nende hulk suureneb järsult kuiva ja tuulise ilmaga.
, Hallituse- ja pärmiseened. Nende sisaldus tбusеb õhuniiskuse suurenedes.
Erinevalt kinniste ruumide õhustikust toimuvad atmosfääri õhus pidevad isepuhastumise protsessid. Õhu puhastumine toimub tänu sadernetele, päikesekiirutusele, õhu temperatuurile, j m. teguritele. Atmоsftääiri õhk on omakorda eluruumide õhustiku puhastamise teguriks.
2] kinniste ruumide õhustiku mikrofloora on enam omataoline ja stabiilne. Mikroorganismide hulgas domineerivad inimese nina-neelu asukad, sealhulgas ka haigustekitavad, mis satuvad õhku köhimisel, aevastamisel või kõnelemisel. Õhu nakatamisel haigustekitajatega on peamiseks allikaks pisikukandjad inimesed. Mikroobse saastatuse tase oleneb eeskätt asustustihedusest, inimeste liikumise aktiivsusest, ruumide sanitaarsest seisundist, sealhulgas tolmususest, ventilatsioonist, tuulutamise sagedusest, koristamise viisist, valgustatusest jm. teguritest. Ruumide kоrrарärапе tuulutamine ja niiske koiistamine vähendab õhustiku külvi З0 korda (võrreldеs kontrollruumidega). Kinniste ruumide õhustiku isepuhastumist ei toimu.
Mikroorganismide tsirkulatsiooni tingimused õhus .
Õhus leiduvad mikroorganismid оп õhus aerosoolses seisundis. Tilk- või suuretuumaline faas koosneb vett ja soolasid sisaldava kihnuga ümbritsetud bakterirakkuudest. Osakeste diameeter on 0,1 mm ja ka enam. Osakesed sadenevad üsna kiiresti : nende viibimine õhus kestab рааr sekundit, liikumiskiirus - keskmiselt 30 m/sek.
Peenetuumaline faas moodustub esimese faasi kuivanud osakestest ja koosneb bakterite rakkudest, mis on säilitanud vaid keemiliselt seotud vее оmа pinnal ning vaba vее rakkude sees. Selles faasis on osakeste mõõdud kõigе väiksemad, nad paigutuvad kergesti ringi õhuvoolude toimel ja viibivad õhus kaua аеgа suspendeerunud seisuncls. See on kõige vastupidavam faas, kuna enamiku osakeste diameeter ei ületa 0,05 mm ja osakeste sadenemise keskmine kiirus on 0,013 cm/sek. Seejuures ületab nende osakeste liikumise kiirus 30 cmisek, seepärast võivаd nad hajuda suurele maaalale. See fааs kujutab enesest suurimat epidemioloogilist õhtu, sest selliselt levivad enamik tilkinfusioonsel teel levivate nakkuste tekitajad, mis on puhtal kujul eriti vähe vastupidavad välistingimustele (näiteks läkaköha tekitajad).
,,Bakteriaalse tolmu" faas. Esimesest kahest faasist võivаd bakterid minna üle suuremata osakeste koostisesse, mis sadeneb tolmuna mitmetel esemetel, moodustades пп. ,,bakteriaalse tolmu". Selle faasi tähtsaks omaduseks on kerge dispergeerumine (levimine) isegi väikesejõuliste tuulepuhangute toimel. Osakeste ümberpaiknemise kiirus on olenevalt osakeste mõõtudеst ja õhuvoolude liikumise kiirusest vahemikus 0,5 - 30 cmlsek. Kuna peendispersne ,,bakteriaalne tolm'' võib kaua аеgа olla suspendeerunud olekus.ja tema osakesed suudavad tungida kopsude sügaval asetsevatesse distahsetesse (sügavamatesse) osadesse, on ta ka epidemioloogiliselt ohtlik. See bаktеriаlsе aerosooli faas on üekaalus just eluruumide õhustikus ja temaga koos toimub kuivamisele vastupidavate haigustekitavate mikroorganismide (mükobakterid, klostriidiumid, stafiilokokkid, streptokokkid, seened) 1aialiktüvamine.
Õtru sanitaarse seisundi indikaator - mikroorganismid
Raviproftlaktiliste asutuste uurimist viiakse läbi üks kord kvartalis vastava sanitarepidemioloogilise järelevalve organite poolt; üks kord kuus haiglate bakterioloogiliste laboratooriumide pooli ja muudel kordadel olenevalt epidemioloogilistest näitajatest. Hügieeniliste j а epideemiavastaste meetmete süsteemis märatakse jooksva sanitaarse kontrolli rааmеs spetsiifiliste haigustekitavate mikroorganismide аrч 1 m3 õhus. Jooksva järelevalve korral loetakse spetsiifilisteks haigustekitavateks mikroorganismideks kuldkollast stafiüilokokki jа seeni (apteekides), mikroobide üldarv on поrmееriч näitaja, kuid seda siiski vaid suhteliselt. ,
Haiglate ruumide õhustikus domineerivad kuldkollane stafülokokk ja streptokokk. Nende suhe on keskelfläbi 70 ja30 %. Seejuures ei tohi neid tekitajaid operatsiooniplokkide, operatsioonijärgsete palatite, sidumistubade, reanimatsiooni osakondade jа sünnitustubade õhustikus üldse olla. ,
Seoses haigusjuhtude kasvuga, mille puhul on tekitajateks gramnegatiivsed bakterid, оп nende аrvu kindlaksmääiramine raviprofülaktiliste asutuste 1 m,-s õhus lülitatud kehtivatesse normtiivaktidesse. 
' Errjuhus - apteegiruumide õhk, kus võivаd antimikroobsete ravimite toimel kiiresti hukkuda bakterid, kuid säilida seened, tuleb seeni apteegi ruumidest ka kindlasti otsida.
. Täiendavad kriteeriumid. Suure hulga tolmu ja spooremoodustavate kepikeste leidmine annab tunnistust niiske koristamise puudumisest, kõrgenenud niiskus aga hallitusseente olemasolust. Halba valgustatust näitab pigmente moodustavate bakterivormide puudumine (Mõnikord пõuаvаd selle näitaja määrаmist ftisiaatrid - kopsuarstid).